Metaversum: mida ettevõtted sellest teadma peaksid?

Tundub, et ei möödu päevagi, mil mõni väljaanne ei kirjutaks järjekordsest metaversumisse sisenenud ettevõttest. Kas minnakse kaasa kellegi huve teeniva ülespuhutud kiidulauluga või oleme tunnistajaks tõeliselt revolutsioonilisele muutusele selles, kuidas inimesed digimaailmaga suhestuvad? Digiinvesteeringute ettevõtte Grayscale Investmentsi hinnangul võib metaversumi varade väärtus ettevõtete aastakäibes olla juba üle triljoni USA dollari.

Mis see metaversum siis ikkagi on?

Metaversumit (ingl metaverse) defineeritakse üldiselt kui ühist virtuaalruumi – kaasahaaravat 3D-digimaailma, kus saab üheskoos töötada, mängida, suhelda ja teha äri ning samas omada varasid liitreaalsuse (AR), virtuaalreaalsuse (VR) ja NFTde (ingl non-fungible tokens) toel.

Üleilmselt tuntud ettevõtted on olnud kärmed metaversumisse hüppama. Suuremad brändid väga erinevatest tööstusharudest (pangandus- ja finantsteenused, transport, meedia ja meelelahutus, kaubandus ja majutus) on avalikult teatanud, et on ostnud virtuaalset maad metaversumis. IT-uuringu- ja konsultatsiooniettevõte Gartner usub, et aastaks 2026 veedab 25% inimestest metaversumis vähemalt ühe tunni päeva.

Mida pakub metaversum ettevõtetele?

Tasub meeles pidada, et ettevõtted, kes otsustavad metaversumisse siseneda, teevad seda erinevatel põhjustel ja erineval viisil. Mõned tahavad müüa oma toodete virtuaalseid versioone, mida inimesed saaksid osta virtuaalmaailmas kasutamiseks. Teised tahavad pakkuda lõbusaid kogemusi, mis aitavad inimestel nende brändiga suhestuda või sellest rohkem teada saada. Samas pakub metaversum ka võimalusi uute kliendirühmadega (või tulevaste klientidega) sidemete loomiseks, seda eriti just noorema elanikkonnaga. See on uus meedium – ja piirid sellele seab üksnes inimese enda loovus.

Mida peavad ettevõtted metaversumisse sisenedes silmas pidama? Mis võib minna valesti?

Kui kasutame uusi ägedaid võimalusi, tuleb tegeleda ka uudsete riskidega. See eeldab oma tegevuste hoolikat läbimõtlemist, organisatsioonis suure hulga teemade käsitlemist ning erinevate asjaosaliste kaasamist: regulatsioonidele vastavus, juriidilised küsimused, finantsarvestus ja maksuküsimused, IT-turvalisus, turundus.

Küsimusi võib tõstatuda seoses krüptorahadega, NFTde ostmise ja valdamisega (näiteks virtuaalse maa ostmise kaudu) ning NFTde väljastamisega. Lisaks võivad lahendamist vajada küsimused, mille toob endaga kaasa uus ja kaasahaarav ning nii füüsilise kui ka digitaalse maailma aspekte sisaldav 3D-keskkond, milles kliendid sinu brändiga lävida saavad.

Krüptoraha ostmine ning virtuaalse maa omandamine ja valdamine

Paljud populaarsed avalikud metaversumi platvormid on plokiahelal põhinevad virtuaalmaailmad, kus varad, sealhulgas maa, on esindatud NFTdena - eriliste unikaalsete asendamatute krüptotokenitena. Selleks, et virtuaalse maa NFTsid omandada ja kasutada ning oma maatükil sisu luua, peab omanik hoidma neid tokeneid virtuaalrahakotis. Sageli on sellised maatükid müügis virtuaalturgudel, kus müügihind on määratud ja kuulub tasumisele krüptorahas. Maa omandamiseks peavad ettevõtted looma võimaluse krüptoraha ostmiseks ja müümiseks või kasutama selleks usaldusväärset partnerit. Lisaks võib tekkida vajadus omada väikest summat ka metaversumi platvormi enda krüptovääringus, et maksta tehingutasusid (ingl gas fee), kui soovitakse teha plokiahelasiseseid tehinguid oma maavalduse või teiste digivaradega.

Oma kogemuste põhjal saame öelda, et seoses virtuaalse maavalduse omandamisega kerkivad üles järgmised põhiküsimused:

Juristid tahavad teada virtuaalse maa ostmiseks kasutatava platvormi kasutustingimusi, milles peaks olema fikseeritud järgmised küsimused: Missugused on omandi- ja intellektuaalomandiõigused ostetava maatükiga seotud NFTde osas? Kas ja kuidas on kaitstud ettevõtte intellektuaalomandiõigused? Millise riigi seadused ostutehingule kehtivad ning missugused lepingulised kohustused ja vastutus sellega ettevõtte jaoks kaasneda võivad siis, kui midagi valesti läheb? Missugused õigused on ettevõtte enda ja tema brändi lõplikuks eemaldamiseks platvormilt, kui soovid või äriplaan muutub? Missugune kontserni ettevõte peaks digivarad ostma? Kas NFTde kohta kehtivad vastavas jurisdiktsioonis mingid regulatiivsed nõuded seoses ostjate/klientidega?

IT-turvalisuse eest vastutajad tunnevad tõenäoliselt muret virtuaalrahakoti privaatvõtmete kaitstuse, aga ka virtuaalse maa ostmiseks kasutatava platvormi turvalisuse pärast.

Nõuetele vastavuse üksus võib muretseda tehingu osapoole pärast, kellelt ettevõte maad ostab: Kes nad on? Kas neid saab identifitseerida või on nad anonüümsed? Kuidas saad kindel olla, et ei osta midagi, mis on varastatud või omandatud kriminaalsel teel? Kas on võimalik tõestada, et varad, mida müüja müüb, tõepoolest talle kuuluvad?

Riskihalduse küsimuste eest vastutajad tahab teada, kuidas varade üle järelevalvet teostama hakatakse: Kas peaksid järelevalveks kasutama kolmandat osapoolt? Kui jah, siis keda? Kui otsustad varade järelevalvet ise teha, siis kuidas haldad seda, kes omab privaatvõtmeid, ning kuidas tagad, et neid hoitakse turvaliselt?

Finantsüksus huvitub sellest, kuidas varad arvele võetakse: Kuidas ettevõte varade ostmist finantseerib? Kas pead avama konto vahendaja/platvormi juures või krüptobörsil? Kuidas seda teha? Alternatiivina – kas peaksid kasutama mõnd reguleeritud makseteenuse pakkujat, kes võimaldab maksta vara eest nn fiat-rahas? Kuidas valida õige teenusepakkuja? Missugused maksukohustused kaasnevad nende varade valdamisega? Mida sinu audiitorid teada tahavad ja peaksid saama kontrollida?

NFTde väljastamine

Kui ettevõtte metaversumi strateegia sisaldab ettevõtte enda NFTde väljastamist (kas siis osana plaanist minna oma tootega metaversumisse või vahendina kliendi kaasamiseks ja lojaalsuse suurendamiseks), siis tuleb siingi mitmed aspektid hoolikalt läbi mõelda, ennekõike just virtuaalrahakoti omamist ja kasutamist puudutav. Muu hulgas soovitame pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

Milliseid õigusi (ennekõike intellektuaalomandiõigusi) on NFTdega seotud? Kuidas sa tagad, et müümine ei avalda negatiivset mõju sulle jäävatele intellektuaalomandiõigustele või autoritasu nõuetele? Kas sinu NFTdel on mingeid väärtpaberitokeni või reguleeritud finantsvara tunnuseid ja kas neile seetõttu rakenduvad regulatiivsed nõuded? Kas ja millised on sinu kohustused tarbijakaitseseaduse järgi? Kas oled rahul oma NFT tulususe või sellega, millist kasu see valdajaile toob? Kas oled seda kõike korralikult eelarvestanud ja toote/teenuse hinnas arvesse võtnud?

Milline oleks parim plokiahela platvorm, mida kasutada oma NFTde väljastamiseks? Milline on müümiseks õige turukeskkond? Kas lepingumonitorid (ingl smart contracts), mida kasutad NFTde väljastamiseks, toimivad nii nagu eeldad, ja haavatavaid kohti ei ole? Kas suudad rakendada mõistlikke meetmeid, et ära hoida või heidutada võltsimiskatseid (eriti juhul, kui sinu NFTst saab hitt)?

Kas võtad NFTde eest tasu, ja kui võtad, siis kas sul on loodud süsteem krüptomaksete vastuvõtmiseks? Kuidas sa kajastad müügikäivet? Missugused maksukohustused sulle tekivad? Missugust juriidilist keha ja millises riigis tuleks NFTde väljastamiseks kasutada?

Kas sul on vaja tunne-oma-klienti (KYC) põhimõttel kontrollida neid isikuid, kellele sa oma NFTsid müüd? Missuguseid teisi kontrolle peaksid veel läbi viima veendumaks, et sa ei võta vastu kriminaalsel teel saadud tulu?

Kas oled kindel, et sinu kliendid oskavad virtuaalrahakotiga turvaliselt toimetada? Ehk tuleks sul pakkuda neile seoses NFTde omandamisega koolitust või aidata juurutada turvaprotseduure?

Kaasakiskuvas virtuaalmaailmas tegutsemine

Veel üks kogum äririske, millega ettevõtted metaversumit avastades silmitsi seisavad, tuleneb realistlike 3D-keskkondade atraktiivsusest. Sageli on need probleemid sarnased pärismaailmale, kuid viisid, kuidas ettevõtted neid riske maandama peavad, võivad olla hoopis teistsugused. Tähelepanu tuleks pöörata järgnevale.

Mitmekesisuse ja kaasamise vaatenurgast – kas platvorm võimaldab kasutajail valida erinevaid avatare, võttes arvesse sugu, rassi, nahavärvi, kehakuju ja riietust?

Kas suudad jälgida oma virtuaalmaad 24/7 tagamaks, et pahatahtlikud ja häirivad kasutajad eemaldatakse või blokeeritakse mõistliku aja jooksul? Missuguseid protseduure on isiku eemaldamiseks vaja läbi viia? Kas platvormil on olemas lahendus, mis aitaks ära hoida teiste kasutajate ahistamist?

Kas kasutajate isikuandmete töötlemise alused ja viisid on kokku lepitud ja dokumenteeritud?

Missugused on süsteeminõuded platvormile ligi pääsemiseks ja kas sinu sihtrühma kliendid saavad sellega hakkama?

Kuidas me saame abiks olla?

Tehnoloogia algusaegadest alates on inimesed unistanud kaasakiskuvast digimaailmast. Nüüd on selle mosaiigi eri tükid kokku saamas ja see unistus hakkab reaalsuses ilmet võtma. Ettevõtted on seda märganud ja aktiivselt tegutsema hakanud. Metaversum on põnev mängumaa, kus loovusel pole piire. Samas tuleb olla teadlik kaasnevatest riskidest ning omada strateegiaid ja vahendeid nende riskide maandamiseks ja haldamiseks.

Kui kaalud metaversumi suunas liikumist, siis vajad plaani, kuidas teadmisi hankida ja oskusi täiendada, et uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja riskidega toime tulla. PwC krüptospetsialistid saavad sellel teekonnal omalt poolt nõu ja jõuga abiks olla.